MIDA SA VÕIKSID TEADA ROSAATSEAST?

Rosaatsea on üsna tavaline nahaprobleem, mille puhul muutub nahk punakaks ning võib näha purunenud kapillaare.  Paljudel juhtudel on punetavad piirkonnad ka kuivad ja hellad. 
Enamasti esineb rosaatsea ninal ja põskedel, harvematel juhtudel lõual ja otsaesisel. Nahk muutub tundlikuks, võib tekkida põletav, sügelev või torkiv tunne.
Ilma ravita põletikulised kahjustused suurenevad ja muutuvad tihkemaks ning kujunevad ebakorrapärased tihedad sõlmed.

Kuidas rosaatsea tekib? 
Rosaatsea tekkepõhjused on siiani kindlaks tegemata. Ühed arvavad, et tekitajaks on mao limaskestal elutsev mikroob Helicobacter pylori, teised aga usuvad, et tekkepõhjuseks on nahapoorides elav lestaline Demodex follikulorum.
Lesti esineb kõige rohkem meie näol, eriti ninal. Kõige väiksem on see hulk lastel ja noorukitel, kõige suurem aga keskealistel ning vanematel inimestel. Kui inimese immuunsüsteem on mingil põhjusel kahjustunud, siis lestade arv nahal suureneb.

Haigustunnustele eelneb sageli tugev õhetushoog, mida võib põhjustada külm, tuul, kuumus, alkohol, vürtsikad toidud, tugevad emotsioonid.

Kas rosaatsea on nakkav? 
Ei. Kuigi rosaatsea raviks kasutatakse antibiootikume, nende efekt seisneb pigem põletikuvastases, mitte bakterivastases toimes.

Olen 36-aastane. Kui mul ei ole siiani rosaatseat olnud, siis kas see võib mul veel avalduda?
Jah, kahjuks võib. USA Rosaatseaühingu andmetel on 43% juhtudest rosaatsea avaldunud 30-50aastastel inimestel, 39% juhtudest üle 50aastastel ja 17% alla 30aastastel.

Kui kaua rosaatsea kestab? Kas see on eluaegne?
Kahjuks ei ole võimalik ette ennustada, kui kaua rosaatseaga maadelda tuleb. Kuid üldiselt peetakse seda krooniliseks haiguseks, millel on nii rahulikumad kui ägenemisperioodid. Rosaatseale kui haigusele teadaolevalt ravi ei ole, kuid sümptomeid saab leevendada elustiili valikutega ja mitmete ravimitega. 

Kas rosaatseat saab ennetada?
Kuna täpselt pole teada, miks rosaatsea tekib, siis kindlaid soovitusi anda ei saa. Üheks rosaatseat soodustavaks faktoriks peetaks elu jooksul kogutud ultraviolettkiirguse doosist tekkinud veresoonte kahjustusi. Ka pärilik eelsoodumus on oluline.

Kui sa kannatad rosaatsea käes siis võiksid meeles pidada järgmist:
  • võimaluse korral väldi vürtsikaid toite;
  • välja minnes kaitse nahka päikese eest - kanna SPF-faktoriga kreeme;
  • tugevatoimelised hormoonid võivad rosaatsea puhul mõjuda ärritavalt;

Kui sa kahtlustad, et sul on rosaatsea, pöördu kõigepealt arsti poole. Kuigi ühtegi kindlat testi või analüüsi rosaatsea tuvastamiseks pole olemas, siis kogenud arst oskab sind kindlasti aidata.
Eelmine
KAS C-VITAMIIN ON KA NAHALE KASULIK?

Vastused puuduvad

Email again: